Vastutustundlik Hasartmäng
Sissejuhatus hasartmängusõltuvuse probleemi
Üldjuhul on hasartmängud, sealhulgas hasartmängud veebikasiinodes lõbusaks ajaviiteks ja hobiks, kuid iga hea asja juures on tähtis tunnetada piiri. Kui hea asi inimese kontrolli alt väljub, muutub see halvaks, nii on ka hasartmängudega. Hasartmängusõltuvus on progressiivne sõltuvus, millel võib olla negatiivseid psühholoogilisi, füüsilisi ja sotsiaalseid mõjusid. See on liigitatud impulsikontrolli häireks. Sellest artiklist leiate meiepoolset teavet hasartmängusõltuvuse kohta, anname näpunäiteid, kuidas toimida nii, et sõltuvusest hoiduda ning mängimist täiel rinnal nautida. Anname nõu, kuidas aru saada, millal on käes piir ning millal see piir ületatud on. Lisaks näitame kätte, kuidas leida vajadusel abi, kui seda vaja peaks minema.
01. Kuidas sõltuvuse küüsi mitte langeda
Kõige parem viis probleemi lahendamiseks on selle ennetamine. Tähtis on hasartmänge mängides ja veebikasiinosid külastades hoida enda käitumine kontrolli all. Vaid nii olete ohtude eest turvaliselt kaitstud. Anname Teile mõned näpunäited, mida mängides järgida, et sõltuvusest kauge kaarega eemal hoiduda.
Sea reaalsuskontroll – sea üles märguanded, mis aitavad Teil hallata võrgus mängimise aega. Aeg kipub nii päris- kui veebikasiinos lendama ja ajataju võib lihtsasti kaduda. Proovige vahetevahel enda mängu ajalisel pikkusel silma peal hoida. Saate selleks näiteks kasutada telefonimärguandeid.
Sissemaksepiiride määramine – soovitame määrata rahalisi limiite, mida saab seada näiteks ajavahemike kaupa alates ühest päevast kuni ühe kuuni ja mida saate äärmisel vajadusel vähendada, suurendada ja täielikult eemaldada. Saate enda jaoks teha reegli, et mingi perioodi jooksul Te mingist kindlaks määratud summast rohkem hasartmängu sisse ei maksa. Need piirid võivad vastavalt Teie harjumustele erineda. Kui sissemakstud summa kaotate, peate ootama, kuni periood läbi saab, uut sissemakset enne seda teha ei tohi.
Hasartmängudega seotud tegevuste ajaloo vaatamine – et saaksite oma tegevust paremini jälgida, tagage, et pääsete ligi oma tehingute, sissemaksete ja väljamaksete ajaloole. Heitke vahepeal pilk enda kasutajakontode statistikale. Kui numbreid analüüsite, võite eneselegi üllatuseks avastada, et harjumusest on kas ajale või rahakotile saamas liigne koorem ning midagi tuleks ette võtta.
Tee pause või vaheaegu – vaheaja hasartmängudest võite määrata korraga näiteks vahemikus 24 tundi kuni 6 nädalat. Kui tunnete, et hasartmängudele kulub liigne aeg, võtke aeg maha. Tehke hasartmängudest kindla pikkusega paus ning naastes olete juba värskema mõtlemisega.
Vältige teatud veebilehti – kui tunnete, et mingi kindel veebikasiino on nn kurja juur, siis saate seda vältida ja seni näiteks teisi pakkujaid proovida.
Automaatse mängimise seaded – kui soovite mängida mänge automaatse mängimise funktsiooni abil, palutakse Teil tavaliselt enne alustamist valida panuse ja kaotuse piirmäärad. Teile antakse alati võimalus mäng peatada.
02. Märgid, et võite olla hasartmängudest sõltuvuses
Tihtipeale võib sõltuvus hiilida ligi vaikselt ning tekkida nii, et ohver seda ei märka või märkab liiga hilja. On tähtis hasartmänge mängides enda tegevust pidevalt kontrolli all hoida ning proovida asja kõrvalt vaadata. Vahel on kõrvaltnägija pilgu läbi asja analüüsida objektiivsem. Anname Teile mõned näpunäited, kuidas saada aru, et võite olla hasartmängudest sõltuvuses või sõltuvusse sattumas.
Tähtis on probleem ära tunda enne, kui see hoomamatuks muutub. Üldiselt pole hasartmängude mängimises midagi valesti ja isegi see, kui olete selline inimene, kes naudib regulaarselt suurtele rahasummadele kihlvedusid, ei pruugi Te tingimata olla “probleemne mängur”. Kuid teisalt on tõsi ka see, et isegi vaid aeg-ajalt mängivatel mängijatel, kes tegelevad madalate panustega mängudega, võib potentsiaalselt olla häire. See kõik sõltub sellest, kuidas mängides käitutakse.
Erinevad organisatsioonid on pakkunud välja hasartmänguhäirete tuvastamise ja diagnoosimise kriteeriumeid. Järgmised kriteeriumid on Ameerika Psühhiaatrite Liidu kasutatavad kriteeriumid ja need on välja toodud ka psüühikahäirete diagnostilises ja statistilises käsiraamatus (paremini tuntud kui DSM-5):
- Inimene “peab” mängima üha suuremate rahasummadega, et saada mängust soovitud põnevust ehk hasarti. Tihti algab probleem väikestest summadest, kuid kui väikesed summad inimeses enam pinget tekitada ei suuda, liigub ta edasi suuremate summade juurde, kus on põnevust rohkem. Kahjuks tekib see põnevus just suurematest riskidest ning märkamatult võidakse jõuda nii suurte summadeni, et ühest kaotusest võib piisata, et eraelulisi probleeme tekitada.
- Katsed mänguaega enda elus vähendada või mängimine lõpetada põhjustavad rahutust või ärritust. Inimene saab aru, et ta mängib liiga palju või kulutab sellele liiga palju, kuid kui ta proovib pausi teha, muutub ta rahutuks ning igatseb tagasi mängude juurde.
- Inimene on korduvalt ebaõnnestunud oma mängude kontrollimisel või peatamisel. Inimene on proovinud mänguaegna kontrolli alla saada, kuid pole seda omal käel edukalt teha suutnud.
- Sageli on inimene hasartmängudega seotud ka elukutselt. Mida lähemalt hasartmängude ja kasiinodega kokku puututakse, seda suurem tõenäosus on sattuda ka sõltuvuse küüsi.
- Hasartmänge kasutatakse halbade tunnete leevendamisel. Tihti otsitakse kasiinost või internetikasiinost lohutust või pääsu reaalse elu probleemide eest. Kahjuks kasiino eraelu probleeme ei lahenda, vaid lükkab vaid edasi või mis veel hullem, see võib neid tugevalt süvendada ja juurde tekitada.
- Nad “jälitavad” oma kaotusi, see tähendab, et nad panustavad rohkem, et proovida kaotatud raha tagasi saada. Sel juhul on inimene mentaliteediga “järgmine kord on minu õnnekord” ning satutakse nõiaringi, kuna kaotused aina kasvavad ning seda lubatud järgmist õnnelikku korda ei näi kunagi tulevat.
- Nad valetavad lähedastele, et varjata, kui palju nad mängivad.
- Nende mängurlus on kas põhjustanud olulise suhte, töö- või haridusvõimaluste kaotuse või neid kahjustanud.
- Nad on lootnud, et teised annavad või laenavad neile raha, et katta oma päris elust tulenevad rahalised kohustused pärast mängides raha kaotamist.
Lihtsalt ühe või kahe sellise käitumise eksponeerimisest aeg-ajalt ei pruugi tõsise probleemi diagnoosiks piisata, kuid kui Teie kohta kehtib mitu neist, siis võib Teil olla probleem. Häiret peetakse kergeks, kui vähemalt neli nendest kriteeriumidest on täidetud; mõõduka häire korral on kuus kriteeriumi, samas kaheksa või enam viitavad tõsisele probleemile.
Kui Te pole kindel, kas selline diagnoos Teie kohta kehtib, saate selle kindlakstegemiseks kasutada erinevad ressursse. Paljud organisatsioonid pakuvad enesehinnanguteste.
03. Kust saada abi
Kui märkate, et olete hasartmängudest sõltuvuses või sõltumusse sattumas, siis on tähtis leida abi. Abi küsida tuleb julgelt, sest selles ei ole mitte midagi piinlikku, endale probleemi teadvustamine ja abi küsimine on märgid tugevusest. Enamik sõltlastest pole olnud nõus tunnistama, et nad on tõeliselt probleemsed. Mitte kellelegi ei meeldi arvata, et nad erinevad oma kaaslastest. Seetõttu pole üllatav, et sõltlase hasartmängu karjääri iseloomustavad lugematud arvukad asjatud katsed tõestada, et võivad mängida nagu teisedki inimesed. Idee, et mingil päeval nad kontrollivad oma mängurlust, on iga sundmänguri suur kinnisidee. Selle illusiooni püsivus on hämmastav. Paljusid ajab see vangla, hullumeelsuse või surma väravasse. Näitame Teile mõned kohad, kust võib abi leida nii rahvusvaheliselt kui Eestis.
Anonüümsed mängijad ehk Gamblers Anonymous on meeste ja naiste kogukond, kus jagatakse üksteisega oma kogemusi, jõudu ja lootust, et nad võidakse leida lahendus oma ühisele probleemile ja aidata teistelgi hasartmänguprobleemist üle saada.
Ainus liikmeks saamise nõue on soov hasartmängud enda jaoks lõpetada. Anonüümsete mängijate liikmelisuse eest ei nõuta lõivu ega tasusid; nad on ise oma panuse kaudu üksteisele toeks. Anonüümsed mängijad pole liitunud ühegi sekti, konfessiooni, poliitika, organisatsiooni ega asutusega; nad ei soovi osaleda vaidlustes, ei kinnita ega vaidle vastu ühelegi muule eesmärgile. Nende peamine eesmärk on lõpetada hasartmängud ja aidata teistel hasartmängusõltlastel enda jaoks sama teha.
Nad teavad, et sõltlane peab täielikult tunnistama oma sisemisele minale, et ta on sundmängur. See on taastumise esimene samm. Hasartmängude osas tuleb purustada pettekujutelm, et ollakse nagu teised inimesed või võidakse ajutiselt seda olla. Sõltlane on kaotanud võime oma hasartmänge kontrollida. Nad teavad, et ükski sundmängur ei saa kunagi tõelist kontrolli tagasi ja see on lihtsalt kurb tõsiasi.
Bettors Anonymous ehk Anonüümsed panustajad on samuti kogukond, mille liikmed toetavad teineteist ühise probleemi lahendamisel. Anonüümsete panustajate liikumine on välja kasvanud rühm, mis olnud mitmeid aastaid teise 12-astmelise programmi raames, võtsid vastu otsuse moodustada oma seltsing ning teha seda lähtudes Anonüümsete alkohoolikute algsest “Kaksteist sammu ja kaksteist traditsiooni”. Nii alustasid nad kolmapäeval, 9. mail 1990 Stonehamis Ameerika Ühendriikides oma ametlikult grupiga ning tegid südametunnistuse alusel hääletuse. Järgnevatel aastatel loodi Põhja-Ameerikasse veel mitu sellist rühma.
Need mehed ja naised mõistsid, et neil on hasartmängudest sõltuvuses olemise tõttu tõeliselt palju probleeme ja muresid tekkinud. Nad jõudsid oma aruteludest järeldusele, et hasartmängude juurde naasmise vältimiseks on vaja tegeleda tõsiste iseloomuvigadega, mis panid nad algselt probleemid ette. Selle saavutamiseks kasutasid nad Anonüümsete alkohoolikute vaimseid põhimõtteid, mida on juba kasutanud tuhanded kompulsiivsetest sõltuvustest toibunud inimesed. Enda karskuse säilitamiseks leidsid nad, et on hädavajalik edastada see lootuse sõnum sundmänguritele, kes endiselt probleemide küüsis kannatavad.
Eestis on nii Tartus kui Tallinnas tegutsemas Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kuhu võib julgelt pöörduda. Neil on elukutselised psühholoogid, kes lisaks hasartmängusõltuvuse ravile tegelevad ka muude sõltuvuste leevendamisega ning omavad aastaid kogemusi. Lisaks on Teil alati võimalus pöörduda enda perearsti poole, kes oskab teid suunata vastavate psühholoogide jutule, kuna, tuletame meelde, sõltuvus on haigus, mis vajab ravi.
04. Kokkuvõte
Kokkuvõttes võib hasartmängusõltuvus olla sama rusuv probleem nagu iga muu mentaalne häire. See võib täiesti korras inimese rivist välja viia, mõjuda hävitavalt tema eraelule ja tööle. Kõige tähtsam on olla mängides ettevaatlik ning teada, kuidas probleeme ennetada, nii ei pea kunagi nende lahendamisega tegelemagi. Samas on tähtis teada ka, kuidas endale teadvustada, kui probleem on tekkimas või juba tekkinud. Kui probleem peaks olema juba tekkinud, ei tohi seda mingil juhul ignoreerida, nii see ainult süveneb ja põhjustab veelgi enam probleeme. On tähtis hoida meeles, kust vajadusel abi leida. Samas ei tohi kogu selle hirmsa jutu juures unustada, et tavaliselt hasartmängudega siiski selliseid probleeme ei kaasne ning enamjaolt on kõik hästi. Sõltuvust peab küll kartma, kuid piisava ettevaatlikkuse juures ei tohiks see loodetavasti kunagi probleemiks saadagi.